Majanduse seis: tarbijahinnaindeksi tõus oli aprillis viimase kolme aasta väikseim

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid aprillis tarbijahinnaindeksit mullu aprilliga võrreldes enim eluasemega seotud hinnamuutused (-5,3%). „Alates möödunud aasta aprillist lõppesid automaatselt rakendunud kompensatsioonimeetmed elektrienergiale, gaasile ja kaugküttele ning lõppes ka nende mõju indeksile,“ täiendas Trasanov.

Suurem oli veel transpordiga seotud hinnamuutuste mõju, kus reisijate vedu kallines 15,7% ja eratranspordivahendite kasutamine 4,6%, sealhulgas oli bensiin 4,6% ja diislikütus 2,6% kallim.

Toidukaupadest on eelmise aasta aprilliga võrreldes enim odavnenud värske köögivili (-18,3%) ja suhkur (-14,8%). Oliivõli on aga kallinenud 39,1%, konservpiim 21,2% ja kondiitritooted 19,8%.

Märtsiga võrreldes mõjutasid aprillis tarbijahinnaindeksit enim transpordiga seotud hinnamuutused, kus bensiin oli 4,2% ja aprilliks ostetud lennukipiletid 31,4% kallimad. Suurem mõju oli ka mitmete toidu ja mittealkohoolsete jookide kampaaniahindade lõppemisel.

„Arvestades seda, et enamik aastasest hinnatõusust on seotud käibemaksu tõusuga, siis kohalikku tootjate endi hindade tõstmisest tingitud inflatsiooni on minimaalselt. Oodatavat ongi meie hinnatõus euroala hinnatõusust väiksem peale aega, kus hinnad kerkisid euroalast märksa kiiremini. Suurem toidu ja energia osakaal meie tarbijakorvis mängib nüüd meie kasuks välja,“ kommenteeris ka Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Samas lisas ta, et võrreldes teiste Balti riikidega on sealne inflatsioon siiski meie omast madalam. Seega võiks ka meie hinnatõus olla väiksem. „Hinnalangus tooks praegu leevendust tarbijatele, kelle kindlus tuleviku osas on jätkuvalt madal. Suurem tarbimine aga aitaks majanduse kiiremini taas tõusule. Ettevõtjad võiksid julgemalt otsida võimalusi hindade alandamiseks.“